01.09.2012

Ühing seoks parteide eelarvetoetuse liikmemaksude laekumisega

Ühing Korruptsioonivaba Eesti tegi riigikogu põhiseaduskomisjonile ettepaneku siduda erakondadele riigieelarvest makstav toetus liikmemaksude kogumisega.

 Ühingu tegevjuhi Asso Prii sõnul ei saa traditsiooniliselt erakondade rahastamise aluseks olnud liikmemaksud moodustada küll peamist või ainsat erakonna tuluallikat, kuid nende osatähtsus peaks olema märkimisväärne. «Kui erakond ei ole ise huvitatud liikmemaksude kogumisest ning liikmed ei ole huvitatud selle maksmisest, siis tekib avalikkusel õigustatud küsimus, miks peaks riigieelarvest eraldatavate eraldistega kompenseerima selle, mille erakonnad on ise jätnud tegemata,» lausus ta. Prii sõnul leiab ühing, et erakondade õigusele saada riigieelarvelisi eraldisi peaks vastama ka nende kohustus saavutada aktiivne liikmemaksude laekumine ning selleks tuleks siduda eraldiste suurus liikmemaksu maksvate liikmete osakaaluga. «Tagamaks selle, et erakonna liikmemaks oleks reaalne, mitte fiktiivne, soovitame kaaluda liikmemaksu miinimumsumma kehtestamist.  Lisaks annaks see avalikkusele selgema ülevaate erakondade liikmeskonna tegelikust suurusest, kuivõrd liikmemaksu mittemaksvad liikmed on tõenäoliselt passiivsed liikmed, kelle liikmesus on pigem formaalne, mitte sisuline,» ütles ta. Teise ettepanekuga soovitab ühing kehtestada annetajate varaliste vahendite kontrollikohustuse. Prii sõnul peaks erakondade rahastamise järelevalve komisjonil olema õigus kahtluse tekkimisel annetaja tuludeklaratsioonidega tutvuda ning kahtluse püsimisel kohustada annetajat selgitama, milliste vahendite arvelt on annetus tehtud. Komisjoni halduskoormuse vähendamiseks võiks tema hinnangul kehtestada ühe inimese poolt tehtud annetuste aastase summeeritud piirmäära, alates millest oleks varaliste võimaluste kontroll kohustuslik. Tema sõnul võiks piirmääraks olla näiteks 1500 eurot ning alla selle jäävate annetuste puhul võiks kontroll toimuda pisteliselt. Samuti soovitab ühing kehtestada sularahaannetuste summapiiriks 50 ja teiste annetuste puhul 15 000 eurot ning sularahaannetusi ei tohiks seejuures teha rohkem kui 12 korda aastas. «See peaks võimaldama regulaarselt annetada ka isikutel, kellel puudub mingil põhjusel pangakonto, samas seadma põhjendatud piirangud sularahaannetustele, mille päritolu ja legaalsuse kindlakstegemine on tihtipeale keeruline,» ütles Prii. Lisaks peab Korruptsioonivaba Eesti vajalikuks muuta detailsemaks erakondade kampaaniaaruanded ja seada kampaaniakuludele ülempiir. Parlamendi põhiseaduskomisjon võttis erakondade rahastamise süsteemi ülevaatamise oma tööplaani tänavu juunis riigikogu juhatuse ettepanekul. Võimalike muudatuste kohta ootas komisjon erakondadelt, mittetulundusühingute liidult, uuringukeskustelt, riigikontrollilt, õiguskantslerilt ning mitmelt õigus- ja ühiskonnateadlaselt ettepanekuid augusti lõpuks. Peale ühingu Korruptsioonivaba Eesti on komisjonile praeguseks oma ettepanekud esitanud riigikontroll, Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Konservatiivne Rahvaerakond, Kristlikud Demokraadid, mittetulundusühing Vaba Isamaaline Kodanik, Eesti Maailmavaate Sihtasutus ja erakondade rahastamise järelevalve komisjon. Allikas: PM Online