05.12.2012

Ühing: Eesti ametivõimud ei ole astunud samme korruptsiooni ennetamiseks

 



„Sarnaselt eelmise aastaga ei ole Eesti ametivõimud märkimisväärseid samme korruptsiooniennetuses astunud,“ tõdes ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver kommenteerides täna avalikustatud 2012. aasta korruptsioonitajumise indeksit, mis paigutab Eesti 64 palliga maailma riikide arvestuses 32. kohale.

Tehver lisas siiski, et 2012. aastal võeti vastu kaks olulist seadust – uus korruptsioonivastane seadus ning avaliku teenistuse seadus, mis võivad Eesti positsiooni tulevikus parandada. See aga sõltub olulisel määral nende tegelikust rakendamisest, kuna pelgalt seaduse jõustamine märgatavat tulemust ei anna, teatas ühing.


Ühing Korruptsioonivaba Eesti juhib tähelepanu ka sellele, et paraku on riigikogu koridoridesse sumbunud debatt riigikogu liikme käitumiskoodeksi üle, mis aasta eest aktiivselt algas.


Kahetsusväärselt ei ole avalikkusel selget ülevaadet koodeksi käekäigust. Samuti on venima jäänud erakondade rahastamise reeglite muutmine, mille jaoks riigikogu põhiseaduskomisjon küll avalikkuselt selle aasta augustiks ettepanekuid kogus, ent seejärel teema justiitsministri lauale saatis.


Eesti korruptsioonitajumise indeksi koostamisel kasutati 8 rahvusvahelist allikat. Indeksi algallikatest positiivseima arvamuse andis Eestile eraõiguslik sihtasutus Bertelsmann Foundation, kelle hinnang peegeldab avalikus halduses ja ametkondlikul tasandil toimuvat - kas ametiisikuid karistatakse korruptiivsete tegude eest ning millisel määral on tähelepanu pööratud korruptsiooni ennetavatele meetmetele avalikus teenistuses.


Allikatest kõige negatiivsema hinnangu annab Eestile USAs paiknev riskihindamisettevõte Political Risk Services, kes jälgib poliitiliste riskidega seotud küsimusi, nagu poliitiliselt ustavate isikute nimetamine riigiettevõtete nõukogudesse, erakondade varjatud rahastamine ning avalike ja ärihuvide segunemine poliitikas.


Need on valdkonnad, kus Eestis on märkimisväärseid probleeme. „Ühest küljest on rahvusvahelised eksperdid kindlasti võtnud arvesse Eestis avalikuks tulnud juhtumeid, kuid teisalt antakse hinnang ka võimalikele riskidele, mis on kõrged siis, kui nende ennetamiseks ei ole riigi poolt erilisi pingutusi tehtud,“ sõnas ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii.


Näiteks toob ühing siinkohal probleemsena välja asjaolu, et korruptsioonivastase riikide ühenduse GRECO poolt 2008. aastal tehtud üheksast kriminaalõigust puudutavast soovitusest on tänaseks täidetud vaid 1 soovitus, osaliselt täidetud 2 soovitust ning täielikult täitmata jäetud 6 soovitust. Muuhulgas tähendab see, et endiselt on arvestamata GRECO soovitused keelustada Riigikogu liikmetele altkäemaksu andmine ning teha selgemaks mõjuvõimuga kauplemist kriminaliseerivad sätted, mis praegu on sisutühjad.


Kriitilise hinnangu andis Eestile ka Economist Intelligence Unit, kes hindab peamiselt avalike ressursside jaotamise ja kasutamisega seonduvaid rikkumisi ning riske.


Eesti on rahvusvahelise organisatsiooni Transparency International kolmapäeval avalikustatud korruptsioonitajumise tabelis 32. kohal, kukkudes mullusega võrreldes kolm kohta.


Eesti sai korruptsioonitajumise 2012. aasta tabelis 64 punktiga 32. koha, jäädes Hispaania (65 punkti, 31. koht) ja Bhutani (63 punkti, 33. koht) vahele.

Allikas: Delfi