06.11.2012

Riigikontrolli audit süüdistab omavalitsuste juhte korruptiivsetes tehingutes

 



Riigikontrolli audit süüdistab omavalitsuste juhte korruptiivsetes tehingutes

Riigikontroll auditeeris kümnes omavalitsuses 2010.–2011. aasta majandustehinguid ja korruptsiooni ennetamist. Tulemus: kaheksas omavalitsuses oli eri äriühingutelt teenuseid ostes või muid tehinguid tehes rikutud korruptsioonivastast seadust, sest ametnikud ostsid teenuseid või kaupu ettevõtetelt, millega nad olid ise seotud. Tehingute väärtus ulatus seejuures isegi kuni veerand miljoni euroni aastas. Seadust rikkunud omavalitsuste osakaal üllatas ka riigikontrolli.

„See tuli üllatusena ja oli väga kurvastav, sest oleme enda arvates teinud head teavitustööd. Varasem selleteemaline audit oli 2009. aastal, seda on esitletud mitmel pool, teema on kogu aeg olnud aktuaalne ja pole unustusse langenud. Seega oli arvamus, et ehk on nende (omavalitsusjuhtide – toim) silmad avanenud ja on mõeldud, mida saaks nii korraldada, et riigikontrollile ei hakkaks kohe uksest sisse tulles silma, et korruptsiooniohu ennetamiseks ei võeta midagi ette,” ütles riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli.


Riigikontrolli hinnangul on omavalitsused suhtunud korruptsiooniohtlikesse tehingutesse lühinägelikult.


Lühinägelik lähenemine


„Mitte ainult omavalitsus-, vaid ka teised poliitikud küsivad, et kas siis on nii, et mida peaks siis tegema väikeses omavalitsuses, kus on juhtideks kohalikud kõige aktiivsemad inimesed – kas ei tohigi siis midagi toimetada, sest selle eest tuleks vangi panna? See on väga lühinägelik lähenemine! Küsimus pole ju selles, kas tehinguid tehakse või kas kohaliku omavalitsuse inimesed või nende lähedased on seotud selliste tehingutega. Küsimus on selles, kuidas nende tehinguteni jõutakse. Kui on teada, et inimesel on mõne ühinguga seosed, siis ei tohi ta osaleda selle otsuse ettevalmistamisel ega hääletamisel. See on väga lihtne!” kummutas Mikli väited, nagu oleks korruptsiooniohtu võimatu vältida.


Loodetavasti pööravad kohalikud omavalitsused nüüd korruptsiooniohu vältimisele rohkem tähelepanu, sest riigikontroll ei piirdunud üksnes näpuviibutamisega, vaid saatis info keelatud tehingute ja huvide konfliktiga otsuste kohta politseile. Mis tulemusi see annab, on praegu mõistagi teadmata, kuid eelmise auditi puhul olid tagajärjeks konkreetsed karistused. „Ka 2009. aastal anti info politseisse. Osa juhtumite puhul läks kuni kohtu ja karistuseni, aga oli ka asju, mida menetlusse ei võetud,” meenutas Mikli.


Ei jäta jonni


Riigikontroll ei kavatse jonni jätta ja lubab korruptsiooniprobleemi edasi uurida. „Oleme selle teemaga kogu aeg tegelenud ja tegeleme ka edasi: igal aastal mõni audit. See ei pea olema otseselt korruptsiooniteema, sest ka näiteks toetuste eraldamise ja riigihangete teemadest jookseb korruptsiooni vältimise küsimus läbi,” kinnitas Mikli.


Justiitsministril tuleks anda edaspidiseks selgemad suunised, mida ametiasutuste juhid peaksid korruptsiooni ennetamiseks sisekontrollisüsteemi loomisel arvesse võtma, leiab riigikontroll. Minister nõustus tehtud soovitusi rakendama, lubades muuhulgas välja töötada piirangutest kinnipidamise kontrollimise juhendi.


Justiitsministeeriumis on välja töötamisel uus korruptsioonivastane strateegia, milles tuleb ametiisikute teadlikkuse parandamine omavalitsuses seada riigikontrolli arvates eraldi eesmärgiks.



Kus uuriti

Riigikontrolli audit uuris korruptsioonivastase seaduse järgimist Avinurmel, Elvas, Karksis, Kosel, Kullamaal, Kuusalus, Kärlas, Laekveres, Rae vallas ja Viljandi linnas.

Allikas: EPL Online