20.01.2012

Riigiametnike MTÜ-d – kolm ohtu maksuameti näitel

Kuidas riigiasutused üksteist kontrollida ja huvide konflikti vältida saavad? 

Kui vaadata riigiasutuste askeldusi, jääb silma, et mitmete juurde on loodud MTÜ-d. Nimes sageli sama asutuse uhke tiitel. Tihti selgitatakse avalikkusele vajadust nende ellu kutsumiseks sellega, et töötajad tahavad sporti teha. Miks on aga spordi tegemiseks vaja tingimata MTÜ-d? Näiteks Eesti Päevalehe ajakirjanikud käivad ka jooksmas, niisama, täiesti MTÜ-vabalt. 
Kui eraettevõte soovib oma töötajate sporditegemist toetada, tuleb selle eest maksta erisoodustusmaksu. Firmad on üritanud selle vältimiseks luua MTÜ-sid, mille kaudu töötajate sportimist toetada, ja maksuamet on selle ära keelanud, väites, et nii puigeldakse seaduse mõttest kõrvale.
 
Kas ja kes uurib riigiasutuste MTÜ-sid ja nende maksukäitumist? Seda peaks tegema maksuamet. Kui aga veidi aja eest kirjeldasime RMK töötajate MTÜ Spordiklubi Metsasõbrad tegemisi ja küsisime maksuametilt, kas amet on kontrollinud RMK maksukohustuste täitmist, vastas ameti esindaja vaid ühe lausega: „Kuna artiklist ei selgu, kuidas MTÜ kasutas RMK-lt saadud raha, siis ei saa hinnata ka võimalikku maksukohustust.”
Samal ajal on ka maksuameti enda töötajatel oma MTÜ, nimeks Eesti maksu- ja tolliameti spordiklubi. 2007. aastal loodud MTÜ juhatuse liikmeteks on maksuameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe ja teised maksuametnikud.
 
Riigiasutus ei tohi annetada
 
Riigieelarve seaduse § 29 lg 3 keelab riigiasutusel annetuste tegemise. Maksuametnike MTÜ põhikirja järgi moodustub nende klubi vara aga muu hulgas riigieelarve ja kohalike eelarvete eraldistest, füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest, riiklikest ja üleriigiliste spordiühenduste toetustest. Ehk nad arvestavad, et saavad tulu ka riiklikest toetustest. Seega lubab põhikiri seadusevastast tegevust.
Äriregistris on üleval kaks MTÜ MTA Spordiklubi majandusaasta aruannet, aastate 2009 ja 2010 kohta, kus on kirjas saadud tulu üldsumma. 2010. aastal on seal tulude kohta kaks rida: liikmetelt saadud tasu liikmemaksude näol 11 367 krooni ning annetuste/toetustena saadud 98 573 krooni. 2009. aastal saadi liikmetelt 2707 krooni ja annetuste/toetustena 18 250 krooni.
Kui küsisime MTÜ juhatuse liikmelt Hannes Juuselt, kes ei tööta enam maksuametis, vaid rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuses, kust need toetused pärinevad, jättis ta enda juhitava vabaühenduse eest vastamise MTA pressiesindaja Anne Osveti kanda. Osvet selgitas, et kuigi MTÜ aruandes on kirjas annetuste/toetustena saadud summad, siis tegelikult ei ole need annetused, vaid spordiga tegelevate inimeste maksed treeningul või võistlustel osalemiseks. Miks ei ole need siis raamatupidamises märgitud vastavalt – osalustasuna? „Annetuse ja toetuse mõiste on aastaid tagasi asutatud Spordiklubi dokumentides veidi teistsuguse tähendusega, kui seda üldjuhul ja praegu tõlgendatakse,” vastas Osvet. Ta kinnitas küll üht summat, mis MTA on otseselt kandnud oma töötajate MTÜ-le 2010. aastal – kokku 11 151 krooni riigiametite vaheliste võistluste jaoks. Kuid ta lükkas tagasi, et selle ülekandega on nad kuidagi riigieelarve seaduse vastu eksinud, sest „selle summa näol ei ole maksuõiguslikult tegemist mitte annetuse, vaid hoopis erisoodustusega”. Ning sellelt summalt on nad pressiesindaja kinnitusel kõik vajalikud maksud maksnud.
 
Eesti maksumaksjate liidu juhatuse liikme, Tartu ülikooli finantsõiguse dotsendi Lasse Lehise kommentaar:
„Mulle tundub, et MTÜ oleks pidanud MTA-lt saadud raha nimetama kas liikmemaksuks või teenustasuks, mida tööandja maksis ametnike eest. Kui MTÜ-le tehtud annetus on sisult erisoodustus (st tehtud oma töötajate huvides), siis ühelt poolt tuleb see maksustada tulu- ja sotsiaalmaksuga, teiselt poolt muutub see riigiasutusele legaalseks väljamakseks nagu palgakulu. Seda tuleb vastavalt kajastada ka eelarve täitmise aruannetes.”
 
Maksude optimeerimine
 
MTÜ juhatuse liige Hannes Juuse selgitas lühikeses telefonivestluses, et MTÜ kaudu kaubeldakse liikmetele soodsamaid hindu sporditeenuste osutajatelt ja muuseas saab nii optimeerida makse. Kui küsisin üle, kas kuulsin õigesti – kas tõesti on maksuametnike MTÜ eesmärk muuseas optimeerida makse –, kinnitas Juuse seda jah-sõnaga. 
Maksuameti enda maksukäitumise üle järele valvama peaks riigikontroll. MTÜ-sid saab aga kontrollida ikka maksuamet ise. Riigikassa ei tohiks üldse lubada makseid, mis ei ole seadusega kooskõlas.
 
Lasse Lehise kommentaar:
„Täpselt nii nagu MTA tõlgendab eraettevõtetes tehtud samasuguseid annetusi või „koostöölepingute” alusel makstud summasid, tuleb maksustada ka riigiasutuste vastavaid tehinguid. Sisuliselt ei tohi mingit vahet olla sellel, kas tööandja kannab töötaja spordikulusid vahetult või mõne muu isiku kaudu. Seega peaks MTA kõikidele riigiasutustele, kes nii käituvad (sh MTA-le endale) määrama seadusest tulenevad maksud.”
 
Korruptsioonioht
 
MTA pressiesindaja sõnul on nende spordiklubil praegu liikmeid kokku 209 ja nad võivad olla nii MTA praegused kui ka endised töötajad. Mida see tähendab – kas endised töötajad, kes praegu tegutsevad hoopis muus valdkonnas, maksavad toetusi maksuametnikest sõpradele? Näiteks selgituseks, millest 2010. aastal saadud toetused koosnesid, tõi Osvet muu seas välja, et 1400 krooni „koguti masu tingimustest tulenevalt füüsilistelt isikutelt”. Kes need isikud olid?
Kuna, nagu MTÜ juhatuse liige Hannes Juuse kirjeldas, kaubeldakse selle kaudu sporditeenuste osutajatelt liikmetele soodsamaid hindu, on spordifirmadel ka võimalus maksuametnikele kingitusi teha.
Lasse Lehise kommentaar:
„Kui muud isikud teevad annetuse MTÜ-le, mille liikmed on riigiametnikud, siis võib tegemist olla varjatud korruptsiooniga, mis vajab eriti põhjalikku uurimist (tuleb meelde juhtum, kus liikluseeskirjade rikkujad tegid „annetusi” politsei ametiühingule ja pääsesid trahvist).”
 
Sportimise toetamine kõigile maksuvabaks
 
Kui vaadata teemat teisest küljest, siis palju on olnud juttu, et erisoodustusmaksu sellisel kujul võiks üldse ära kaotada.
„Eesti maksumaksjate liidu arvates oleks igati mõistlik, kui mingis osas oleks tervislike eluviiside toetamine tööandja jaoks maksuvaba. Kahjuks ei ole ükski vastav seadusemuudatuse ettepanek läbi läinud,” märkis juhatuse liige Lasse Lehis. 
„Niikaua kui seadust ei ole muudetud, peavad kõik seadust ühtemoodi täitma ja kuidagi ei saa aktsepteerida seda, et riigiasutuste töötajate sporditegevus oleks maksuvaba,” nentis ta.
 
Allikas: EPL Online