09.01.2013

Raport nõuab riigikogule käitumis­koodeksit

 



Välisraporti soovitused annaks rohkem võimu parlamendi korruptsioonikomisjonile.

Justiitsministeerium avalikustas eile korruptsioonivastase riikide ühenduse GRECO hindamisraporti Eesti kohta, milles muuhulgas käsitleti korruptsiooni ennetamist parlamendis. Kuigi raportist selgus, et üldine õiguslik raamistik on Eestis hea, toodi välja omajagu puudusi, mida võib lugeda kõrvalolevast kastist.


Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Kaja Kallas asus eelmise aasta suvel juhtima eetikakoodeksit väljatöötavat töörühma, kuid koodeksi esimese versioon laideti maha. Nüüd juhtis koodeksi vajadusele tähelepanu ka GRECO ning Kallase sõnul on selle seitsmest soovitusest viit koodeksiga seoses juba arutatud.


Töö eetikakoodeksiga


„Läheme sellega edasi, mis oleme seni ära teinud, ja üritame koodeksit paremaks muuta. Asjad võtavad aega, aga pigem tulgu koodeks raskustega riigikogu seest, kui et selle teeb keegi teine ja see ei tööta,” kommenteeris Kallas. Visalt valmiva koodeksi edendamiseks võeti ühendust ka Tartu ülikooli eetikakeskusega.


Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juht Asso Prii avaldas samuti lootust, et esmalt koodeksi vastu seisnud poliitikud on hakanud sellesse praeguseks paremini suhtuma. „GRECO raportit on üldiselt alati püütud täita, nii et see peaks andma tõuke edasi minna,” ütles ta. „Kõige vastuolulisem küsimus on sanktsioonid koodeksi rikkumise eest. Ei oska öelda, mis oleks kõige paslikumad, mitte otse häbimärgistamine, aga näiteks rikkumiste väljatoomine.”


Liiga lühikesi käsi heitis GRECO raport ette riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile. Selle esimees Andres Anvelt nõustus suurel määral raportis esitatud kriitikaga ja ütles, et peab GRECO hinnangu koostanud ekspertide tööd enamjaolt objektiivseks.


„Aprillis saame võimalused, mis ühel korruptsiooni ääremaadel tegutseval komisjonil peavad olema, et anda esimene hinnang poliitikute ja kõrgemate ametnike tegevusele ning küsida infot ükskõik kellelt riigis,” selgitas ta. „Survestame valitsust ja parlamenti, et vähendada jokk-poliitikat ning tuua käitumisnormidega välja seda, mida ühiskond tahab näha – et inimesed vastutavad tegude eest mitte ainult kriminaalsanktsioonide alusel.”

GRECO tungivaid soovitusi

••Kehtestada reeglid riigikogu liikmete suhtlusele lobitöö tegijate jm isikutega, kes püüavad õigusloomet mõjutada.


••Koostada riigikogu käitumisjuhised ning kehtestada tõhus järelevalve ja sanktsioonide mehhanism.


••Teha uuring, et tuvastada riigikogu liikmete hilisemad töökohapiirangud, mis võiks olla vajalikud huvide konflikti vältimiseks.


••Tõsta korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni tegevus- ja haldusvõimekust.


••Tagada riigikogu liikmetele konfidentsiaalne nõustamine eetilistes küsimustes.

Allikas: EPL Online