22.10.2013

Rahvusvaheline korruptsiooniraport esitleb Eestit eduriigina

Rahvusvahelise autorite kollektiivi koostöös valminud erinevaid korruptsiooniuuringuid hõlmav ingliskeelne raamat «Korruptsiooni kontrollimine Euroopas» toob välja, et Eesti on riigivalitsemise ning korruptsioonivastaste meetmete alal teinud viimase 20 aastaga kõige muljetavaldavama arenguhüppe Euroopas.

Raamatu peatükkides on kolm üksteist täiendavat Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide, Lõuna- ja Ida-Euroopa riikide ja endiste Nõukogude Liidu riikide võrdlevanalüüsi, kusjuures Eesti andmed on esindatud kõigis kolmes võrdlevanalüüsis ja lisaks ühes kolmest riigianalüüsist pealkirjaga «Klassi parim: Eesti juhtum», mille autoriks on sisekaitseakadeemia sisejulgeolekuinstituudi teadur Aare Kasemets.

Kasemetsa sõnul näeb Eesti rahvusvaheliste maailmapanga, Euroopa Komisjoni, Transparency Internationali, Freedom House´i ja teiste korruptsioonialaste uuringute valguses välja tubli väikeriigina, edestades Euroopas kõiki endisi Ida bloki riike, sealhulgas Sloveeniat, Poolat, Tsehhit, Ungarit, Leedut ja Lätit. Samas jääb Eesti üsna kaugele Põhjamaade ühiskondade korruptsiooni

kontrollimise tasemest.

Raamatus tuuakse Eesti senise edu teguritena esile 1990ndatel alustatud liberaalseid majandusreforme, näiteks omandireformi, erastamist ja maksusüsteemi, samuti õigusriigi kindlustamist , avaliku teenistuse reforme ja EL-i liikmelisuse taotlemisega 1996-2004 paralleelseid e-riigi, e-kooli, avalike teenuste ja kodanikeühiskonna arenduspoliitikaid. «Et Eesti riik on maailma parimate hulgas avaliku teabe kättesaadavust tagavate e-lahenduste ning ajakirjandusvabaduse osas, et meie õiguskaitseorganid on Kesk-Ida-Euroopa regiooni parimad ja et Korruptsioonivaba Eesti vabaühenduste võrgustik toimib, on korruptsiooni ennetamises ja tõrjes kõik võtmetähtsusega eeldused,» märkis Kasemets.

Eesti peamiste korruptsiooni riskidena nähakse võrdlevuuringuis ELi toetustega seotud riigihankeid, varimajandust ja poliitiliste erakondade rahastamise läbipaistvust.

Kasemets prognoosib Eesti edumaa mõningast kahanemist Sloveenia, Tšehhi, Läti ja veel mitme riigi ees. «Võrdlevuuringud põhinevad 1992-2012 kogutud andmetele. 2012-2013 avalikkuse ette jõudnud erakondade rahastamisskandaalide, poliitikute mõjuvõimuga kauplemiste ja enne kohalike omavalitsuste volikogude valimisi avaldatud juhtumite mõjul lähevad Eesti korruptsioonitaseme trendid arvatavasti langusse. Languse mõju võib aga meie ühiskondlik-poliitilises iseregulatsioonis olla Eestile positiivne. See tähendab, et suure tõenäosusega aitavad hiljuti meediasse paisatud korruptsioonijuhtumid ning erakondade rahastamise segadused Eesti kodakondsete seas kaasa sedalaadi korruptsioonivastase ühiskondliku ootuse tekkimisele enne 2015. aasta riigikogu valimisi,» märkis Kasemets.

Korruptsiooniuuringute tulemusi kasutatakse sisekaitseakadeemia finantskolledži, politsei- ja piirivalvekolledži ning sisejulgeoleku magistriprogrammi õppetöös, et õppida nii töö- kui eraelus korruptsiooni varjundeid eristama.