08.12.2013

Politoloog: ELi lepe oleks olnud oht Ukraina korruptsioonile

Revolutsiooniliseks paisunud meeleavaldused Euroopa Liidu assotsieerumisleppe toetuseks said Ukrainas hoogu nii võimude valearvestusest meeleavaldajate laialiajamisel kui ka ulatuslikest majandusprobleemidest. Ukraina eksperdi sõnul jättis riik leppe sõlmimata, sest see oli oht korruptsioonile riigis.

Ukraina revolutsioon pole ammu enam tudengiliikumine, sest tänaseks on tänavatel kestva protestiliikumisega ühinenud igasugust rahvast. Lähenemislepe Euroopa Liiduga oli paljude jaoks helge tuleviku sümbol, kuid nüüd, kui see unistus Ukraina rahvalt on võetud, jäi silme ette vaid riigi trööstitu olukord, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Majandusraskused on väga sügavad ja suuresti enese põhjustatud. Valitsus on varastanud eelarvest viimasel 2-3 aastal. Lisaks viljelevad nad n-ö maksusta ja hävita poliitikat. Ettevõtetelt nõutakse maksude tasumist 2014. aasta jaanuari ja veebruari eest, sest riigi rahakott on tühi.
Ja need on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kes maksustamise survet tunda saavad,
sest suurfirmad ja oligarhid pääsevad sellest," selgitas University College London Ukraina ekspert Andrew Wilson.

"On muidugi ka keskkonnast tulenevaid probleeme, näiteks terase hind, mis on hetkel madal,
aga kõige olulisemad probleemid peituvad siiski Ukraina sees. See on põhjus, miks Euroopa Liit pole väga aldis neid kinni maksma," lisas ta.

Üks oluline tegur, mis mängib Ukraina majanduselus tähtsat rolli, on maagaasi hind. Venemaa on Ukrainale eluliselt tähtsa gaasitarnijana alates oranži revolutsiooni toimumisest kasutanud gaasitoru häbematult geopoliitilise relvana, kuna tegemist on kõige võimsama mõjuhoovaga, mis on Moskval Kiievi suhtes säilinud.

"Suhteliselt kõrge gaasi hind Ukrainas mõjutab loomulikult Ukraina ettevõtete konkurentsivõimet. See on üks põhjus, miks Ukraina metallurgia ja keemiatööstusettevõtted on otsinud võimalusi osta Venemaalt maagaasi odavamalt ja Gazprom on neid võimalusi ka pakkunud, kasutades jällegi vahendajaid. Taas on abiks Dmitri Firtaš ja tema firmad, kellele Gazprom müüb maagaasi 35% võrra odavamalt ja kes müüb siis omakorda Ukraina ettevõtetele. Seda eeskuju tahavad järgida üha uued ja uued Ukraina firmad," selgitas energiajulgeoleku ekspert Andres Mäe.

Andrew Wilsoni sõnul on olukord Gazpromiga Ukraina jaoks väga halb. "Ukraina maksab
enam-vähem kõrgeimat hinda Euroopas. Gazpromi kolm suurimat ostjat Euroopas on Saksamaa, Ukraina ja Türgi. See asjaolu, et Ukraina ja Saksamaa hinnatase on peaaegu sama, on täiesti mõistusevastane. See on ju vaene riik ja tema majandus on küllaltki nõrk," rääkis Wilson.

Eksperdi hinnangul on Venemaa poliitika olnud pigistada Ukraina nõrka majandust võimalikult kõvasti poliitilistel ja geopoliitilistel põhjustel.

"Venemaa on pakkunud allahindlust, et saada kontrolli alla gaasi transiiditorustik. See oleks üks võimalik kokkulepe, sest Janukovitši positsioon on hetkel habras. Tegelikult Ukrainale tuleb kõrge gaasihind isegi kasuks, sest saades odavamalt rohkem maagaasi, stimuleerib see korruptsiooniskeeme, kus Ukraina oligarhid hakkavad gaasi lihtsalt kallimalt edasi müüma," selgitas ta.

Ukraina transiidi ümber iga-aastaselt toimunud heitlused olid peamine ajend, mis pani Euroopa Liidu kõnelema energiajulgeolekust. Oma järeldusi on hakanud tasapisi tegema ka Ukraina, kelle sõltuvus Venemaast pole teoreetiliselt absoluutne.

"Ukraina on lõpuks hakanud mõtlema alternatiivide peale. Üks neist on reeversi kasutamine,
mil gaas tuleb Kesk-Euroopast Ukrainasse tagasi, sest nii on ta odavam, isegi kui tegu on
Vene või Kesk-Aasia gaasiga, mis on jõundud Saksamaale ja tulnud sealt ringiga tagasi.
Ukraina kaalub ka LNG terminali Odessas, kuigi see sõltub suurel määral türklastest - kas nad lasevad gaasitankereid läbi. Ukraina on kirjutanud alla ka kokkuleppele kolme suure Lääne firmaga, et hakata arendama rannikuäärseid maagaasileiukohti," selgitas Wilson.

Andres Mäe kinnitusel on investeeringute mahud Ukrainas maagaasi tootmise suurendamiseks väga suured, küündides 10 miljardi USA dollarini.

"Sellist raha Ukrainal ja riigi energiaettevõtetel välja käia pole, nii et paratamatult tuleb loota välisinvestoritele. Aga esimesed arvestatavad tulemused proovipuurimiste järel võivad tulla võib-olla viie või kümne aasta pärast. Nii et järgnevad viis või kümme aastat tuleb Ukrainal ikkagi leppida sellega, et mingi osa maagaasi ostetakse või imporditakse Venemaalt. Ja kui seda tehakse enda Ukraina riikliku firma Naftogaz kaudu, siis saab hind olema kõrge," ütles Mäe.

Alternatiiv on alati kitsas ja käänuline tee, kuid Ukraina ja Venemaa suhted on kõike muud kui usalduslikud. Seetõttu on ka Janukovitši lähikondsete jaoks tähtis Gazpromi konksu otsast pääsemine.

"Aga Ukraina ei tegele nende projektidega sugugi seetõttu, et Janukovitšile on rahvuslikud huvid
muutunud järsku kuidagi hingelähedaseks, vaid sellepärast, et see on ka oligarhidele kasulik.
Nende peamiseks motiiviks on võimu säilitamine 2015. aasta presidendivalimistest edasi. Janukovitši taga on nii sõna otseses kui kaudses mõttes perekond, mille liikmed on üsna noored. Nende plaanid on seotud pikema perspektiiviga pärast 2015. aastat. See režiim üritab end elus hoida, tehes seda, mida ta on alati teinud," rääkis Wilson.

"EL-i lepe polnud lihtsalt vabakaubandusleping, vaid see oli oht korruptsioonile pikemas perspektiivis. Nii et see on tõeline põhjus, miks nad taganesid. Tõmošenko oli muidugi ka üks osa. Nad lihtsalt polnud valmis sellist kokkulepet tegema," lisas ta.