19.10.2012

Ojasalu: seaduseaugud ärgitavad poliitikuid edasistele rikkumistele

 

Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimehe Ardo Ojasalu hinnangul kinnitas Reformierakonna rahastamise kriminaalasja lõpetamine, et Eesti õiguskorras on väga suuri probleeme, mis omakorda ärgitab poliitikuid rikkumisi toime panema ka edaspidi.

Ojasalu sõnul on lähiaja üks olulisim küsimus, kuidas muuta õiguslikku regulatsiooni nii, et see ka tegelikult toimiks. Näiteks erakondade aruandlus peab tema sõnul näitama, mida parteid tegelikult teevad, ja seda raamatupidamislikus keeles, «mitte suvaliste ja määratlemata aruannetega, mida ei ole millegagi võimalik võrrelda».

«Samamoodi peab olema ka reaalne kontrolli- ja karistuspoliitika, mis on selgelt eelkõige preventiivse loomuga. Kui on näha, et seadus on sedavõrd auklik, et sealt kukub kõik vahelt läbi ja midagi tõendada pole võimalik, siis see on pigem ju vastupidise iseloomuga. See ärgitab seadust rikkuma ka edaspidi,» ütles ta Postimehele.

Ojasalu sõnul näitab seaduste auklikkust näiteks asjaolu, et mõjuvõimuga kauplemise regulatsiooni pole praktikas võimalik kasutada. «See on ilmselge näide sellest, et siin on olemas tõsine õiguslik probleem,» lausus ta.

Tagajärg ei tohi olla see, et jääbki kõik uurimata ja riigikogu liige on nagu püha laama, keda ükskõik mis olukorras ei tohi puutuda.

Samuti viitas ta õiguskantsleri tõstatatud probleemidele saadikupuutumatusega, mistõttu ei saa riigikogu nõusolekuta teha saadiku juures näiteks läbiotsimisi. Tema sõnul peab läbiotsimine toimuma alati ootamatult, et see uurimise jaoks tulemust tooks, samas kui riigikogu täiskogu nõusoleku saamine võtab nii palju aega, et vahepeal jõutakse kõik tõendid hävitada.

Ojasalu hinnangul peaks õiguskantsler nüüd ise välja pakkuma lahenduse, mis võimaldaks läbiotsimisi teha. «Tagajärg ei tohi olla see, et jääbki kõik uurimata ja riigikogu liige on nagu püha laama, keda ükskõik mis olukorras ei tohi puutuda,» märkis ta.

Lisaks saadikupuutumatuse ja mõjuvõimuga kauplemise regulatsiooni küsimustele tõi Ojasalu esile ka erakondade rahastamist puudutavad probleemid. «Need kõik on omavahel seotud teemad – Eesti õiguskord on tänases seisus väga tõsisel veelahkmel,» leidis ta.

Poliitikute senist tegevust hinnates ütles Ojasalu, et järelikult tundub asjast huvitatud inimestele probleemi eitada küll rumal, aga samamoodi rumal tundub neile ka probleemi lahendada. «See on tüüpiline huvide konflikti situatsioon. Eesti vabariigis ei ole ühtki seadust, mis ütleks, et isiku huvide konflikti puhul ei tohiks otsuseid teha, mis on järjekordne näide sellest, et õiguslik regulatsioon on nõrk,» ütles ta.

Ojasalu hinnangul tasuks sellises olukorras kaaluda nii-öelda avaliku kompetentsikeskuse loomist. Ta tõi võrdluseks Põhiseaduse Assamblee, mis defineeris põhiseaduse alusprintsiibid, millest lähtudes kirjutasid juristid kokku põhiseaduse teksti. «Praegu on situatsioon selline, et meil tuleks tõsiselt kaaluda asjatundjate kaasamist, sest kui probleemi olemust tõsiselt võtta, siis see ei ole ainult poliitiliste tagatubade teema. See teema on laiem,» ütles Ojasalu.

Õigusliku olukorra kavatseb järgmise nädala neljapäeval toimuval koosolekul kõne alla võtta ka erakondade rahastamise järelevalve komisjon. Ojasalu sõnul tuleb komisjonil Reformierakonna rahastamist puudutava kriminaalmenetluse lõpetamise järel samamoodi olukorda analüüsida ja seejärel kujundada seisukohad, mida oleks komisjonil omalt poolt võimalik teha. «Kui kriminaalmenetluses ei ole tõendid piisavad, siis iseenesest see ei tähenda, et sellega kogu tegevus lõpeb,» lisas ta.

Reformierakonna rahastamisskeemide uurimiseks alustas riigiprokuratuur kriminaalmenetlust tänavu mais pärast riigikogu endise liikme, reformierakondlase Silver Meikari arvamusloo ilmumist Postimehes. Esmaspäeval otsustas prokuratuur menetluse lõpetada, leides, et kogutud tõenditest süüdistuse esitamiseks ei piisa.

Juhtiva riigiprokuröri Heili Sepa sõnul tekkis tõendite kogumisel mitmeid probleeme, näiteks keeldus riigikogu väljastamast keskkonnakomisjoni istungite salvestusi ning samuti polnud võimalik korraldada läbiotsimisi justiitsminister Kristen Michali ega riigikogu liikme Kalev Lillo juures.

Allikas: PM Online