24.01.2013

Kas riigihangete järelevalve on piisav?

 



Riigihangete riikliku järelevalve mahtu oleks vaja suurendada. Arvestades, et igal aastal liigub riigihangete kaudu turule selline hulk raha, mis on keskmiselt võrdne veerandiga riigieelarvest, siis on sellest 0,8 protsendi kontrollimine riikliku järelevalve käigus ebapiisav, kirjutab advokaadibüroo LAWIN jurist Kadri Teder.


Rahandusministeerium andis teada, et 2012. aastal esitati 76 riigihanke järelevalvemenetluse algatamise taotlust, mille alusel viidi läbi 54 järelevalvemenetlust ning 22 korral keelduti järelevalve algatamisest. Rikkumine avastati 54 menetluse seast 23 korral.


Riigihangete riikliku järelevalve 2012. aasta statistika kõrval on hea teada, et 2012. aastal korraldati kokku 8952 riigihanget kokku ligikaudu 1,4 miljardi euro eest (2011. aastal vastavalt 6277 riigihanget ja 1,7 miljardit eurot).


Seega lihtsalt ja statistiliselt võttes suunati eelmisel aastal korraldatud ühe riigihankega turule keskmiselt 153 000 eurot. Kui võtta arvesse, et riikliku järelevalve korras vaadati läbi 76 taotlust, siis riigi raha läbipaistvat, otstarbekat ja säästlikku kasutamist kontrolliti riikliku järelevalve korras 1,4 miljardi euro kasutamist vaid 11,6 miljoni euro osas.


Eelnevat silmas pidades tekib küsimus, kas 8952 riigihankest 76 üle järelevalve teostamine on riigihanke seaduse eesmärkide ehk eelkõige riigi raha läbipaistva, otstarbeka ja säästliku kasutamise tagamiseks piisav. Teisisõnu, kas senised järelevalve tulemused lubavad eeldada, et vajadus järelevalve mahu suurendamiseks puudub?


Teemajärelevalve tulemused


Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus on kaua aega olnud üks problemaatilisemaid hankemenetluse liike. Seda seetõttu, et seaduse alusel on hankijatel kitsalt määratletud juhtudel lubatud pöörduda otse – hanget avalikult välja kuulutamata – sobiva(te) pakkuja(te) poole.


Kuna nii on võimalik vältida aeganõudvat väljakuulutamise ja tülikat menetlemise protsessi ning jõuda kiiresti hankelepinguni, on hankijad arusaadavalt huvitatud selle menetlusliigi kasutamiseks lubatud olukordade väga laiast tõlgendamisest.


Selline tegevus läheb aga vastuollu riigihangete läbipaistvuse ja konkurentsi kaasamise põhimõtetega. Tekib ka oht, et hankija kasutab nii riigi raha ebaotstarbekalt ja mittesäästlikult, kuna konkurentsi kaasamata jättes on väljavalitud pakkuja(te)l võimalik hinda küsida nii nagu neile sobib.


Seetõttu on väga tervitatav, et rahandusministeerium keskendus eelmisel aastal oma järelevalves just selle hankemenetluse liigi õiguspärase kasutamise tagamisele.


Teemajärelevalve tulemuste lahti mõtestamiseks on eelnevalt hea teada, et 2012. aastal kasutati väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust 435 korral (2010. a 341 ja 2011. a 398 korral) ning nende tulemusena sõlmiti lepinguid 164 miljoni euro eest (2010. a 87 ja 2011. a 108 miljonit eurot). Statistika järgi vaidlustati riigihangete vaidlustuskomisjonis 435 hankest aga vaid üks.


Riigihangete riikliku järelevalve korras eelmisel aastal kontrollitud 13 riigihankest tuvastati seitsmel korral vale menetlusliigi valik. See tähendab, et kui hankijad oleks riigihangete seadust korrektselt järginud, ei oleks nad tohtinud 54% juhtudest pakkujaga lepingu sõlmimiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust kui kõige läbipaistmatumat hankemenetluse liiki üldse valida. Hange tulnuks avalikult välja kuulutada ja konkurentsile avada.


Arvestades, et igal viimasel kolmel aastal vaidlustati väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusi vaid ühe korra aastas, oleks lihtne jõuda järeldusele, et vaidlustuste puudumine viitab probleemide puudumisele. Rahandusministeeriumi riigihangete järelevalve 2012. aasta tulemused räägivad aga täpselt vastupidist.


Tõenäoliselt ei ole kõikide 2012. aastal läbi viidud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluste osas üldpilt sedavõrd halb, kuid juba väljavaade sellele, et 435st hankest 235 võidi välja kuulutada ilma tegeliku õigusliku aluseta, on muret tekitav.


Lahendus?


Võib ju väita, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluste järelevalve tulemused on erandlikud ega ole ülekantavad kogu hankemenetluse hulgale. Siinkohal tasub aga meenutada, et eelmisel aastal läbiviidud 76 järelevalvemenetlusest leiti puudusi kokku 23 korral. Seega on valdavaks trendiks, et veerand läbi viidud hangetest võivad olla puudulikud.


Kokkuvõtlikult viitab väljatoodud statistika tungivale vajadusele suurendada riigihangete riikliku järelevalve mahtu. Arvestades, et igal aastal liigub riigihangete kaudu turule selline hulk raha, mis on keskmiselt võrdne veerandiga riigieelarvest, siis on sellest 0,8 protsendi kontrollimine riikliku järelevalve käigus ebapiisav.


Järelevalve mahu suurendamisel oleks mõistlik lähtuda näiteks iga hankemenetluse liigi kasutamise proportsioonist. See tähendab näiteks, et kuna kõige enam kasutatakse avatud hankemenetlust, siis kõige rohkem valvataks selle hankemenetluse liigi üle. Teine alternatiiv on järelevalve algatamine lähtuvalt hankelepingu maksumusest, sest mida suurem on lepinguhind, seda suurem on rikkumise korral potentsiaalne rahaline kahju riigile.




*2010.-2012. aastal korraldatud riigihangete info tugineb riigihangete registri kodulehelt kättesaadavatele andmetele 23.01.2013 seisuga.


Allikas: E24 Majandus