09.01.2013

Kallas: GRECO soovitused asetasid eetikakoodeksi uude valgusse

 

Riigikogu eetikakoodeksi loomise ühe eestvedaja, reformierakondlasest riigikogu majanduskomisjoni juhi Kaja Kallase hinnangul asetavad täna tutvustatud Euroopa Nõukogu korruptsioonivastaste riikide ühenduse GRECO soovitused riigikogu liikmete osas eetikakoodeksi uude valgusse.

«See GRECO raport annab meile tuge juurde,» ütles Kallas BNS-ile. Kallas avaldas lootust, et olemasolevat eetikakoodeksi teksti õnnestub parandada selliselt, et see riigikogus heaks kiidetakse.

GRECO tegi ühe soovitusena ettepaneku kehtestada riigikogu liikmetele ka tõhus järelevalve ja sanktsioonide mehhanism. Kallase sõnul ei oleks riigikogu eetikakoodeksi puhul tegemist seadusega ja sanktsioonid eetiliste rikkumiste eest on teistsugused.

«Need on ikkagi vabanduse nõudmine, avalik hukkamõist ja võib tõesti tunduda, et see on liiga pehme, aga olles ise parlamendi liige võin küll öelda, et see hukkamõist kindlasti toimib niimoodi, et kui sa tunned, et sa ei saa seda tööd edasi teha siis sa võtad ka vastavalt ette järgmised sammud,» sõnas Kallas.

Kui vaadata teiste riikide parlamentide eetikakoodekseid , siis sanktsioonide osas nad jäävadki väga kidakeelseks.

Eetikakoodeksi kavandi järgi peab Kallase sõnul olema riigikogu liikmel esimese võimalusena aset leidnud rikkumine heastada.

«Näiteks kui rikkumine baseerub keelatud kingituse või soodustuse vastuvõtmisel, siis saab selle näiteks tagasi anda. Kui ei ole tegemist majanduslikult eetilise huvide konfliktiga, siis on järgmine samm kindlasti vabanduse palumine ja seda saab ka soovitada eetikakomisjon,» sõnas Kallas. Kolmanda sanktsioonina näeb eetikakoodeksi kavand Kallase sõnul ebaeetilise teo avalikku taunimist parlamendis, mida on kasutatud ka teistes riikides.

«Kui vaadata teiste riikide parlamentide eetikakoodekseid ja ka kõikvõimalikke materjale, mis on koostatud parlamentide eetikakoodeksite kohta, siis sanktsioonide osas nad jäävadki väga kidakeelseks,» tõdes Kallas.

«Regulatsioonid on erinevad, näiteks Saksamaal on võimalik kõrvaldada saadik istungitelt. Meil on põhiseadusesse sisse kirjutatud, millal saadiku volitused peatuvad ja selliseid võimalusi ei ole põhiseaduses ette nähtud,» lisas Kallas.

Huvi eetikakoodeksi kehtestamise vastu on Kallase kinnitusel järjest suurem. «GRECO raport annab sellele kindlasti positiivse tõuke väljastpoolt, aga ükski eetikakoodeks ei hakka tööle, kui seda ei tule organisatsiooni seest,» sõnas Kallas.

Riigikogu asus eetikakoodeksit välja töötama mullu suvel. Eetikakoodeksi väljatöötamisega tegelevat töögruppi juhib Kaja Kallas. Lisaks kuuluvad töögruppi sotsiaaldemokraat Andres Anvelt, Kadri Simson Keskerakonnast, Mart Nutt Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) ning kevadel asutatud demokraatide rühma liige Kalle Laanet.

Kuigi novembris valmis parlamendisaadikutele mõeldud eetikakoodeksi esimene versioon, langes see riigikogu liikmete kriitika alla ning see otsustati ümber kirjutada. Töögrupi järgmine koosolek leiab aset 15. jaanuaril.

Euroopa Nõukogu korruptsioonivastaste riikide ühendus GRECO hindas Eesti korruptsioonivastase tegevuse õigusliku raamistiku heaks ja andis täpsemaid soovitusi korruptsiooni ennetamiseks eelkõige riigikogu liikmete, aga ka kohtunike ja prokuröride seas.

Lisaks ettepanekule koostada riigikogu liikmete käitumisjuhend soovitas GRECO muu hulgas teha huvide konflikti regulatsioon kohalduvaks riigikogu liikmetele koos toimiva järelevalvega, tuvastada riigikogu liikmete hilisemad töökohapiirangud, mis võiksid olla vajalikud huvide konflikti vältimiseks, samuti kontrollida põhjalikumalt riigikogu liikmete majanduslike huvide deklaratsioone.

GRECO on Euroopa Nõukogu juures asuv korruptsioonivastane riikide ühendus, millel on 49 liikmesriiki. Eesti liitus GRECO-ga aastal 1999 ja Eestit esindab GRECO-s justiitsministeerium.

GRECO eesmärgiks on hinnata liikmesriikide valmidust võidelda korruptsiooniga ning läbi hindamisprotseduuri anda riikidele soovitusi korruptsioonivastaseks tegevuseks.

Hindamine toimub GRECO-s vastastikkuse hindamise põhimõttel. Eesti vastas eelmise aasta alguses küsimustikule ning seejärel külastasid teiste riikide hindajad Eestit. Seejärel koostati hindamisaruanne ning toimus aruande kaitsmine ja soovituste andmine. Eesti kaitses oma aruannet 2012. aasta detsembris Strasbourgis.

Allikas: PM Online