05.12.2012

Eesti koht korruptsioonitajumise tabelis langes

 

Transparency Internationali 2012. aasta korruptsioonitajumise indeksi kohaselt on Eesti 174 riigi seas 32. kohal, Eesti indeksit mõjutab enim poliitilise korruptsiooni risk.

Eelmise aasta rahvusvahelise korruptsioonitajumise indeksi tulemus 6,4 palli paigutas Eesti riikide pingereas 29. kohale.

Korruptsioonivaba Eesti ühingu tegevjuhi Asso Prii hinnangul võib koha muutumine olla tingitud ka metoodika muutumisest.

Korruptsioonitaju mõõdeti tänavu muudetud metoodika järgi, mille kohaselt 100 punkti saav riik on korruptsioonivaba, 0 punkti saanud riiki peetakse läbinisti korrumpeerunuks.

"Igal juhul me saame teha sellest realistliku ja adekvaatse järelduse, kus me teiste riikidega võrreldes praegu oleme. Sel aastal oleme kukkunud kolm kohta, sama muutus toimus ka eelmisel aastal. /.../ Võimalik, et teised riigid on ka paremaks läinud ja võimalik, et uus metoodika näitab olukorda objektiivsemana, vana metoodika võis mõnel juhul mõne riigi hinnata negatiivsemalt, kui ta tegelikult oli. Näiteks Läti ja Leedu asetsevad uue metoodika järgi meile lähemal," rääkis Prii ERRi raadiouudistele.

Eesti korruptsioonitajumise indeksi koostamisel kasutati kaheksat rahvusvahelist allikat. Tänavune indeks võtab arvesse ainult viimase aasta arenguid, eelmised hinnangud puudutasid kahte aastat. Seni sai hinnata trendi, mis suunas riik liikus, aga ei saanud öelda, kas ühel aastal korruptsioonitase tõusis või langes.

"Ega suurt midagi paremaks muutunud ei ole. Kui me vaatame kahte alghinnangu andjat, kes hindasid meid kõige negatiivsemalt, siis nemad hindasid Eestis kahte asja: poliitilise korruptsiooni riske välisinvestori vaatenurgast ja avalike ressursside väärkasutust ja ebaotstarbekat kasutust. Nemad andsid Eestile kõige negatiivsema hinnangu ja meie ühingu arvates selles valdkonnas mitte midagi paremaks ei ole muutunud. Ei ole muutunud seadused tugevamaks ja pigem on praktikas asjad läinud halvemaks," selgitas Prii.

Näiteks on endiselt arvestamata ka korruptsioonivastaste riikide ühenduse GRECO soovitus keelustada riigikogu liikmetele altkäemaksu andmine ning teha selgemaks mõjuvõimuga kauplemist kriminaliseerivad sätted.

"Selge on see, et uue korrupotsioonivastase seaduse vastuvõtmine ja avaliku teenistuse seaduse vastuvõtnmine sel aastal on olnud samm positiivsuse poole. Aga samas pigem me oma ühingu poolt ootaksime ära selle, kuidas nende seaduste rakendamine praktikas hakkab töötama. Lihsalt jõustamine iseenesest mingit positiivsete dasiminekut kaasa ei too," märkis Prii.

Kõige positiivsema hinnangu andis eestile eraõigulsik sihtasutus Bertelsmann Foundation, kes hindas korruptsiooni tõrjumist avalikus teenistuses.

Edetabeli eesotsas on tänavu Taani, Soome ja Uus-Meremaa, kes kogusid võimalikust 100 punktist 90.

Rootsi on 88 punktiga 4. kohal, Saksamaa 79 punktiga 13. kohal, USA 73 punktiga 19. kohal ja Eesti 64 punktiga 32. kohal.

Poola on 58 punktiga 41. kohal, Leedu 54 punktiga 48. kohal, Läti 49 punktiga 54. kohal ja Venemaa 28 punktiga 133. kohal.

Tabeli põhjas on endiselt Afganistan, Põhja-Korea ja Somaalia, kus indeks on 8.

Kadri Masing, Merili Nael

Allikas: ERR