Kuigi lobitöö on loomulik osa seadusloome protsessist, on sellel mõistel praegusel hetkel pigem halb maik juures. Avalikkusel puudub ülevaade, kes kellega ja millisel eesmärgil kohtub, ning peamiselt kuuleme lobistide huvidest alles meedia vahendusel ja tihtipeale halvas valguses.

Poliitikute ning kõrgemate riigiametnike töö aga ongi erinevate huvirühmadega kohtuda ning huvirühmade eesmärk omakorda teatud huvide eest seista. Oleme seega jõudnud olukorda, kus läbipaistvuse puudumise tõttu tekib avalikkusel mulje, et tegemist on hämara asjaajamisega, kuigi enamikel juhtudel see nii ei ole. Et aga avalik usaldus nii riigikogu kui valitsuse vastu on Eestis endiselt võrdlemisi madal, tasub meil kindlasti kaaluda, kuidas seda parandada.