Margus Kolga on jäänud kaitseministeeriumi asekantsleri konkursil ainsaks kandidaadiks.
Viimase kuu jooksul on riigi tippjuhtide valimiskomisjon otsinud sobivat inimest kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri kohale. Nõudmised on konkursil kõrged ja koht vastutusrikas – tuleb juhtida Eesti julgeoleku ja kaitsepoliitika planeerimist, koordineerida kaitsealast koostööd NATO, Euroopa Liidu, teiste organisatsioonide ja riikidega.
Juuni alguseks oli komisjonil valida kahe kandidaadi vahel, Eesti Päevalehe andmetel olid nendeks reservkolonelleitnant ja kirjanik Leo Kunnas ning Eesti suursaadik ÜRO-s Margus Kolga. Kunnas tõrjuti kõrvale. Komisjon tema sobimatust sisuliselt ei põhjenda. Kunnas ise on selle kohta teinud teabenõude, kuid vastust saanud veel ei ole.
Komisjon otsustas edasi minna Kolga kandidatuuriga. Tema pädevuses ei kahtle küll keegi – karjäär on julgeolekuanalüütikul olnud muljetavaldav. Samal ajal ei saa mööda vaadata faktist, et Kolga on kord juba asekantslerina töötades, aastail 1996–2003, toime pannud kuriteod.
Kaitsepolitsei tõendas 2003. aastal, et Kolga tellis kaitseministeeriumile kuue aasta vältel ligi miljoni krooni eest tõlketöid oma ema firmalt. Samuti tegi ta tõlketöid tellides kõrvalisele inimesele teatavaks riigisaladuse ning pärast kriminaalmenetluse alustamist võltsis ministeeriumi ja tõlkefirma lepingut. Karistusena pidi ta tasuma ligi 50 000 krooni. Nädal pärast kuriteo avalikustamist astus Kolga asekantsleri kohalt tagasi.
Tema kabineti seifist leiti ka lapspornot. Tõsi, see ei olnud tema kogutud, see oli alluvalt leitud ja sinna hoiule toodud. Küll aga ei olnud Kolga lapsporno kogujast politseisse teatanud, uurimine kolleegi suhtes algatati alles pärast läbiotsimist.
Eile pidi valimiskomisjon päeva teises pooles Kolgaga vestlema ja otsustama, kas kandidaat esitatakse ministrile kinnitamiseks, psühhomeetrilised testid olid juba varem tehtud. Komisjonis, kuhu kuulub kaheksa inimest, on oluline roll ministeeriumi esindajal kantsler Mikk Marranil.
Otsus tuleb juulis
Seda, kas Marrani hinnangul Kolga asekantsleriks sobib, eile teada saada ei õnnestunud – pressiesindaja vahendusel teatas ta, et teemat kuni komisjoni otsuseni ei kommenteeri. Küll võib märgiline olla see, et valimiskomisjon eile Kolgaga ei vestelnudki. Otsustamine lükati edasi juuli algusesse.
Margus Kolga sõnul paluti tal kandideerimist kaaluda, seda tegid mitmed inimesed, keda ta eraldi välja tuua ei soovi. „Ühelt poolt on tegu tehtud, karistus kantud, aega on päris palju möödunud. Teiseks olen nii enne kui ka pärast tegu valdkonnas edasi töötanud, ajaga on mul tekkinud palju teadmisi ja kogemusi, praeguses julgeolekuolukorras võiks neid sel positsioonil ära kasuta. Kolmandaks – minu jaoks ehk kõige olulisemana – kui mulle on see usaldus seni antud, küsimusi pole enam tekkinud, minu oskusi ja teadmisi on kasutatud, siis ehk on aeg jõudnud sinna, et olen saanud oma patud andeks,” põhjendas ta kandideerimist.
Kolga otsus tähendab, et vaja on uut kandidaati Venemaa suursaadikuks
Kärt Anvelt
Margus Kolga pani kandideerimisega keerulisse olukorda välisministeeriumi. Nimelt oli Kolga andnud nõusoleku asuda Eesti suursaadikuks Moskvas ja Eesti Päevalehe andmetel oli välisministeerium Kolgale Venemaalt juba nõusolekut küsinud. Milline oli Venemaa vastus, pole teada.
Kuigi Venemaale suursaadiku leidmine on üks keerulisemaid ülesandeid, on välisministeeriumil mõned kandidaadid olemas. Kellegi kohta pole Venemaalt aga nõusolekut küsitud, sest seni kuni Kolga on kaitseministeeriumi asekantsleri kandidaat ja olukord pole lõplikult selge, ei saa välisministeerium uue suursaadiku küsimust ametlikult ajada.
Kuid asjaga on juba päris kiire, sest praeguse Eesti suursaadiku Venemaal Jüri Luige ametiaeg saab läbi augusti alguses. Uuele saadikule nõusoleku saamine võtab Venemaa puhul aega aga vähemalt kolm kuud, see on miinimum.