Ametnikueetika nõukogu soovitab järelevalveasutustel määratleda täpsemalt inimesed, kelle suhtes ei tohi ametnik toiminguid ega otsuseid teha.
Sellisele seisukohale jõudis nõukogu seoses juhtumiga, kus ametnik määras trahvi automüügiettevõttele, kelle omanikule kuuluv inkassofirma nõudis sisse ametniku ettevõtte võlga (loe lähemalt siit).
«Ametnikud peavad oskama oma era- ja avalike rollide koosmõju hinnata ning ennast huvide konflikti korral taandama,» ütles ametnikueetika nõukogu esimees Heiki Sibul.
Tema sõnul on see klassikaline huvide konflikt, kui ametnik teeb otsuse endale või lähedasele kuuluva ettevõtte üle. «Samaväärselt taunitav on, kui ametnik teeb otsuse isiku kohta, kes on näiteks tema ettevõttelt võlga sisse nõudnud,» lisas Sibul.
Eetikanõukogu hinnangul oli juhtum vastuolus nii usaldusväärsuse, erapooletuse kui ka avatuse väärtustega. Kuna trahvimenetlust läbi viinud ametnikul oli tööväline seos ettevõtjatega, oleks ta pidanud ennast menetlusest taandama. Kuna ametnik seda ei teinud, siis kahjustati sellega järelevalve tegemise sõltumatuse printsiipi ning avalikkuse silmis seati kahtluse alla menetluse läbipaistvus ja arusaadavus.
Üldjuhul on ametnikel lubatud tööandja teadmisel ettevõtlusega tegeleda. Samas laieneb kõrvaltegevustega huvide konflikti ohtlike olukordade ring. Selliste olukordade teadvustamine on iga ametniku kohustustus. Seotud isikute ringi täpsemale määratlemisele peaksid tähelepanu pöörama eriti järelevalveasutused.